Mattise teisipäevja kolmapäev 22/05/2024

 Kuna me oleme otsustanud, et me teeme hugoga erinevatel päevadel vahetused ja siis nädalavahetusel oleme koos. Minu esimene tööpäev üksi läks suhteliselt aeglaselt enamus selles vahetuses ei osanud väga inglise keelt ja mulle anti aniult kaks tööd üks oli järgmiseks päevaks kirsstomatite sorteerimine, puhastus ja lõikus ning jumal hoidku mu teine ülesanne oli merekarpide puhastamine ja neid oli mu ees kilode kaupa. Ma arvan, et ma tuimalt puhastasin võibolla hea paarsada võib-olla isegi tuhat merekarpi selle põrguliku nelja tunni jooksul, aga ma ei vingu ma võtsin ette need kaks kasti karpe ja seisin oma postil nagu lojaalne sõdur. Päeva lõpuks oli mul asi juba käppas ma puhastasin neid merekarpe nagu vana prantsuse kalur. Teine päev oli natuke lõbusam ma sain rohkem rääkida kõigiga, sest peakokk jaco oskab väga hästi inglise keelt. Ma sain veelkord käsitleda ja harjutada erinevate mereandide puhastamist nagu krevetid ja rannakarbid (esmaspäeval sain ma ka makrelli fileed puhastada mis oli tore, aga haisev) me kogusime kõik krevetipead eraldi karpi ja viskasime ära kooriku, sabad ja soolestiku.  Peale seda näitas mulle Jaco kuidas ta teeb oma olemasolevast kalapuljongist ja krevetipeadest imelise krevetivedeliku mis oli värvuselt erk oranž. Samal ajalt kui ma tuimalt puhastasin kõike lasi Jaco kõlarist muusikat ja lubas mul ka vahel lasta oma laule ning ma sain neile lasta "tiffler'it" Ursula poolt. Päeva lõpu poole läks köögis aeglasemaks ja meil oli rohkem aega lihtsalt lobiseda, ma sain Jaco käest küsida igasuguseid asju kohaliku toidu kohta ja mis toiduga ta koguaeg nende pannide taga tegeles. Lõpus lubati mind gaasipliidi taha risottot segama panna ja ma pole elusees oma käsi nii kõrbenuna tundnud see oli nagu ma oleks oma käe ajhu pistnud ja seda seal ringi lehvitanud, aga kui Jaco sinna ette läks see oleks nagu soe suve tuul ta käe peal. Lõpumärkuseks tahan ma öelda, et ma ei tea kui kaua ma seal köögis elus veel püsin, sest mul hakkab juba õues kõndides selline tunne nagu ma oleks koorejäätis kuuma asfaldi peal ja seal köögis nende gaasipliitide ja kitsate seinte vahel mul on tunne nagu ma põletaks iga sekundiga sama palju rasva nagu Usain Bolt.